Kellel on vaja rikkumisest teavitamise kanalit? 50 töötaja reegel selgitatuna

Teie organisatsioonil on vaja sisemist rikkumisest teavitamise kanalit, kui tegemist on eraõigusliku ettevõttega, kus töötab 50 või rohkem inimest, avaliku sektori asutusega (olenemata suurusest) või ühega lühikesest nimekirjast reguleeritud valdkondadest (finantsteenused, transpordiohutus, rahapesu tõkestamine, keskkonnakaitse), mis peavad Direktiivi (EL) 2019/1937 kohaselt kanali looma olenemata töötajate arvust. Sellest väiksemate ning nimetatud reguleeritud valdkondadest väljapoole jäävate eraettevõtete jaoks ELi-ülest kohustust praegu ei kehti — ehkki kontsernidel ja väikestel avaliku sektori asutustel on konkreetne võimalus jagada üht kanalit, selle asemel et igaüks ehitaks enda oma.

Peamised järeldused

• Erasektori põhikünnis on 50 või rohkem töötajat — kuid seda, kuidas töötajate arvu arvestatakse (täistööajale taandatuna või tegeliku peade arvuna ning millise vaatluskuupäeva seisuga), reguleerib riigisisene õigus, mitte direktiiv ise.
• Igal avaliku sektori asutusel peab olema kanal, ilma miinimumsuuruseta, ehkki mitmed liikmesriigid vabastavad sellest väga väikesed omavalitsused.
• Käputäis reguleeritud sektoreid (finantsvaldkond, rahapesu tõkestamine, transpordiohutus, keskkonnanõuete täitmine) peab kanali looma isegi ühe töötaja korral, sest valdkondlik ELi õigus nägi teavitamismehhanismid ette juba varem.
• Kontsernid ja väikesed omavalitsused võivad jagada üht kanalit artikli 8(6) alusel, selle asemel et iga tütarettevõte või vallamaja looks selle nullist ise.
• 50 töötaja künnise ületamine ei toimu hetkega — enamik ülevõtmisakte annab äsja kohustuse alla langenud ettevõtetele üleminekuaja, kuid vabandus „me just kasvasime" kaotab kiiresti kehtivuse.

50 töötaja künnis: kuidas seda arvestatakse ja mis jääb sellest välja

Direktiivi artikkel 8(3) sätestab baaskohustuse: eraõiguslikud juriidilised isikud, kus töötab 50 või rohkem inimest, peavad looma sisemise teavitamiskanali. Vastavusmeeskondade jaoks ei ole probleemiks number ise, vaid arvestusmeetod. Direktiiv ei sätesta ühtset ELi-ülest valemit „50 töötaja" arvutamiseks, mistõttu riigisisesed ülevõtmisaktid lähevad selles küsimuses lahku:

• Enamik liikmesriike arvestab aktiivset töötajate arvu (kaasa arvatud osalise tööajaga töötajad täisisikutena) kindlal vaatluskuupäeval, tavaliselt eelmise kalendriaasta viimasel päeval.
• Mõned kasutavad selle asemel täistööajale taandatud (FTE) arvestust, kus kaks poole kohaga töötajat loetakse üheks.
• Ajutised renditöötajad ja tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad jäetakse tavaliselt arvestusest välja, kuid piir ei ole alati selge — ettevõte, kes toetub suuresti pikaajalistele lepingulistele töövõtjatele, peaks küsima kohalikku õigusnõu, selle asemel et eeldada enda vabastatust.

See on üks valdkondadest, kus riigisisesed ülevõtmisaktid erinevad praktikas piisavalt, et sellel oleks tähtsust — 55-inimeseline töötajaskond, mis koosneb valdavalt osalise tööajaga lepingutest, võib peade arvu järgi arvestavas riigis jääda künnisest üle, kuid FTE-põhises riigis sellest allapoole.

Alla 50 töötajaga ning allpool nimetatud reguleeritud sektoritest väljapoole jääval puhtalt eraõiguslikul ettevõttel ei ole täna ELi-ülest kohustust. See ei pruugi jääda igaveseks nii: artikkel 27 kohustab Euroopa Komisjoni regulaarselt hindama, kas direktiivi kohaldamisala tuleks laiendada, mistõttu väiksemad ettevõtted, kes on aastaid tegutsenud ühtsel turul, ei peaks eeldama, et künnis jääb igavesti muutumatuks.

Avaliku sektori asutused: miinimumsuurust ei ole

Artikkel 8(1) ei sea avaliku sektori jaoks mingit suuruspiiri. Omavalitsused, piirkondlikud asutused, riigiettevõtted, ülikoolid ja muud avaliku sektori asutused peavad haldama sisemist kanalit olenemata sellest, kui palju inimesi seal töötab. Praktikas on liikmesriigid kasutanud artikli 8(6) võimaldatud paindlikkust, et seda kõige väiksemate kohalike omavalitsuste jaoks leevendada — mitmed vabastavad alla 10 000 elanikuga omavalitsused kohustusest või lubavad neil selle asemel ressursse jagada (sellest lähemalt allpool) —, kuid vaikimisi reegel ei sõltu suurusest: kohustuse käivitab juba iseenesest kuulumine avalikku sektorisse.

Sektorid, mis peavad kanalit looma olenemata suurusest

Artikkel 8(4) sätestab erandi, mis tabab organisatsioone, kellest lihtne töötajate arvu kontroll mööda vaataks. Kui teie ettevõte kuulub direktiivi lisa I.B ja II osas loetletud ELi õigusaktide kohaldamisalasse — laias laastus finantsteenused, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, transpordiohutus ning keskkonnakaitse —, peab teil olema sisemine teavitamiskanal isegi käputäie töötajate korral. Neis sektorites kehtisid teavitamiskohustused juba varasema valdkondliku ELi õiguse alusel ning direktiiv liidab need sama baaskohustuse alla, selle asemel et luua eraldi režiim. 12-liikmelisel investeerimisnõustamise firmal või väikesel transpordiohutuse valdkonna töövõtjal võib seadusest tuleneda täpselt sama sisemise kanali infrastruktuuri kohustus kui 500 töötajaga tootmisettevõttel.

Kontsernid ja väikesed omavalitsused: jagatud ressursside erand

Iga kontserni kuuluva juriidilise isiku jaoks täiesti eraldi kanali loomine on täpselt seda tüüpi lisakoormus, mida direktiiv väiksemate organisatsioonide puhul vältida püüab. Artikkel 8(6) võimaldab liikmesriikidel lubada kahel üksuste kategoorial jagada teavituste vastuvõtmise ja uurimise ressursse, selle asemel et igaüks haldaks oma kanalit:

• Erasektori üksused, kus töötab 50–249 inimest — valdusettevõttel, millel on neli tütarettevõtet, kummalgi 60 töötajaga, ei ole vaja nelja iseseisvat kanalit; ta võib kogu kontserni ulatuses hallata üht jagatud vastuvõtu- ja uurimisprotsessi, tingimusel et iga üksus jääb teavitajate jaoks endiselt äratuntavaks.
• Alla 10 000 elanikuga omavalitsused (või alla 50 töötajaga asutused) ja muud väikesed avaliku sektori asutused — mis võimaldab kasutada jagatud piirkondlikku või omavalitsustevahelist teavitamisressurssi, selle asemel et iga väike vallamaja looks enda oma.

Vähemalt 250 töötajaga ettevõtetele see võimalus ei laiene — direktiiv eeldab, et sellest suuremad üksused haldavad oma eraldi kanalit. Kas teie liikmesriik on artikli 8(6) võimaluse tegelikult üle võtnud ja kuidas see täpselt üles ehitatud on, sõltub taas riigisisesest ülevõtmisest — enne jagatud lahenduse eeldamist tasub seda kohapeal kontrollida.

Kuidas Vaelo aitab teil katta kõik üksused ühelt kontolt

Enamik rikkumisest teavitamise tööriistu on loodud ühe juriidilise isiku jaoks, mis sunnib kontserne tegema ebamugava valiku: maksta iga tütarettevõtte eest eraldi konto eest või panna kõik üksused jagama üht eristamatut postkasti, kus pole võimalik aru saada, keda mingi teavitus tegelikult puudutab. Vaelo on üles ehitatud vastupidi — üks konto võib majutada mitut bränditud ja iseseisvalt seadistatud teavituskanalit iga tütarettevõtte või omavalitsuse jaoks, kusjuures teavitused suunatakse ja menetletakse automaatselt üksuste kaupa, võimaldades samal ajal kontserni tasandi vastavuskontrolli meeskonnal jagada uurimisressursse täpselt nii, nagu artikkel 8(6) lubab. Nii saate jagatud kanali kulu- ja seadistustõhususe, kaotamata seejuures üksustepõhist vastutust — kasutusele saab võtta minutitega ja ilma IT-projektita.

Korduma kippuvad küsimused

Kas 50 töötaja piirmäära arvestuses võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajaid? Tavaliselt jah — neid loetakse täisisikuteks, mitte osakaaluna, kuid vähemus liikmesriike kasutab selle asemel täistööajale taandatud (FTE) arvestust, mistõttu sama töötajaskond võib riigiti jääda künnisest eri poolele. Kontrolli konkreetset riigisisest ülevõtmisakti, selle asemel et lihtsalt eeldada.

Kas kõik avaliku sektori asutused, olenemata suurusest, vajavad kanalit? Jah, põhimõtteliselt — artikkel 8(1) ei sea avaliku sektori jaoks miinimumsuurust. Mõned liikmesriigid vabastavad alla 10 000 elanikuga omavalitsused sellest kohustusest või pakuvad neile jagatud ressursside võimalust, kuid vaikimisi kohaldub kohustus suurusest sõltumata.

Millised sektorid peavad kanalit looma ka siis, kui töötajaid on alla 50? Finantsteenused, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, transpordiohutus ning keskkonnakaitse — vastavalt artiklile 8(4) ja direktiivi lisale. Neile kehtisid varasema valdkondliku ELi õiguse alusel juba teavitamiskohustused.

Kas kontsern, kuhu kuulub mitu tütarettevõtet, võib kasutada üht ühist rikkumisest teavitamise kanalit? Jah — 50–249 töötajaga tütarettevõtete puhul lubab artikkel 8(6) liikmesriikidel võimaldada kontserni piires jagatud vastuvõtu- ja uurimisressursse, selle asemel et igal üksusel oleks täiesti eraldi kanal. Vähemalt 250 töötajaga üksustele see võimalus ei laiene.

Mis juhtub, kui minu ettevõte ületab aasta keskel 50 töötaja piirmäära? Enamik riigisiseseid ülevõtmisakte kohaldab kohustust alates hetkest, mil künnis on püsivalt ületatud, sageli lühikese üleminekuajaga kanali käivitamiseks, mitte kohese tähtajana — kuid täpsed tingimused (vaatlusperioodi kuupäev, üleminekuaja pikkus) sõltuvad riigisisesest õigusest, seega tuleks kontrollida oma liikmesriigi ülevõtmisakti niipea, kui kasv künnisele lähenema hakkab.